Imiku toitmine pudeliga

Rinnaga toitmise üheks eeliseks on kontakt lapsega, see aga ei kao ka pudeliga toitmise juures. Pudeliga toitmise eeliseks on veel ka see, et toitmisprotsessi saab samuti läbi viia lapse isa. Pudeliga toitmine vajab aga rohkem ettevalmistusi, kui rinna andmine.

Pudeliga toitmiseks on vajalikud lutipudel ning steriliseerimisvahendid.
Sobiva lutipudeli valiku tegemisel, tuleks arvesse võtta, et tegelikult ei tohiks üks lutipudel olla parem kui teine, kuid osadel pudelitel on peal muster, mis muudab pudeli puhastamise keerukamaks.
Uusi vahendeid tuleb steriliseerimiseks keeta u. 5 minutit vees, kuivatada ning lisaks loputada kuumas seebivees. 
Kindlasti peavad pudel ja pudelilutt olema enne igat söögikorda steriliseeritud(pestud kuuma veega)!

Soovitav oleks valida toitmiseks mugav poos nii emale kui ka lapsele. Hoida last üsnagi püsti, toetades tema pead, et tal oleks mugav nii hingata kui ka neelata. Parimaks asendiks aga peetakse seda, kui lapse pea on toetatud ema käsivarre õnarusse nii, et ema saab samal ajal oma küünarvarrega toetada lapse selga.

Laps eelistab sooja toitu. Toitu koos pudeliga on võimalik soojendada veevannis, jooksva vee all aga on ka olemas spetsiaalsed pudelisoojendajad. Pudelitoidu segamise jaoks vajamineva vee keetmine ei ole ilmtingimata vajalik. Aga kui vesi tuleb kaevust, võiks selle ikkagi läbi keeta.

Veel mõned tähelepanekud:

• Lapsel lastakse süüa nii palju kui ta ise tahab. Laps ei pruugi pudelit iga kord tühjaks süüa. Selle puhul ei ole soovitatav anda talle pudellise jäänud jääke järgmisel korral, need tuleks kohe ära visata.
• Toitmisel tuleks tähele panna seda, et luti osa peab piima täis olema, muidu neelab imik lisaks ka õhku.
• Kui laps muutub rahulolematuks, siis teha paus, sest arvatavasti on lapsel vaja röhitseda. Tõsta laps pooleldi üle oma õla või põlve ning paita tema selga, rahusta teda kuni ta on valmis edasi sööma.
• Kui lutt läheb imedes lamedaks siis võib seda õrnalt mööda lapse suu nurka tõmmata, see peaks vabastama vaakumi.
• Kui laps sööb pudelist siis ei tohi teda mitte mingil juhul jätta valveta, sest ta võib toidu endale kurku tõmmata ning lämbuda.  

Kasutatud allikad:
http://www.nupsu.ee/?menu=parenting&item=102&cat=33,87

http://www.babycenter.com/0_bottle-feeding-basics-for-formula-fed-babies_14286.bc
http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/imiku_sega_ja_kunstlik_toitmine/36_pudelist_toitmise_phimtted.html

• 
  

Miks rinnaga toitmine on kasulik nii lapsele kui ka emale?

Rinnaga toitmine on kõige loomulikum imiku toitmise viis, kuid tänaseks päevaks on välja töötatud ka spetsiaalsed imikutoidud, mis vajadusel võiksid olla asenduseks naturaalsele rinnapiimale. Sellest hoolimata on teadusuuringutega tõestatud on rinnapiim on lapsele kõige tervislikum toit.

Varajast rinnapiima, mis valmib raseduse ajal ning vahetult peale sünnitamist, nimetatakse ternespiimaks. Ternespiim on tihke kollane vedelik (piim), mis on väga valgu ja antikehade rikas. Piimast saadavad antikehad on esimeseks abivahendiks võitlemaks nakkuste/haiguste vastu ning loomaks lapsele tugevat immuunsüsteemi. Kuigi laps saab igal imetamisel ainult väikese koguse ternespiima, on see kogus sobiv (lapse kõht suudab seda mahutada).  

Ternespiim muutub 3-5 päeva pärast sündi nn. vedelamaks "valmis piimaks", milles sisaldub parajalt rasvu, suhkruid, vett ning valke, et aidata lapsel kasvada. See näitab, et loomulik rinnapiim muutub koostiselt vastavalt lapse organismi vajadusele.

Tavaliselt on imikutoitudes olevad valgud saadud lehmapiimast ning lapsel kulub esialgu aega, et harjuda nende valkude seedimisega. Seega on ema rinnapiim paremini seeditav. Rinnapiimaga toitmine vähendab tõenäosust kõhulahtisuse, kõhukinnisuse ja oksendamise esinemiseks.

Rinnapiimas olevad rakud, hormoonid ja antikehad kaitsevad last haiguste eest. Rinnaga toidetavad lapsed haigestuvad vähem kõrvahaigustesse, põevad vähem ka kopsupõletikku ning imikute suhkruhaigust.

Lapse kehatemperatuuri langemise vastu võib rinnapiim aidata, kuna see on täpselt õige temperatuuriga (sobib lapse kehaga).

Mõlemale osapoolele on parem kui esimene imetamine toimub kohe pärast sündi. Laps saab kätte vajalikud toitained ning antikehad, et välismaailmas toime tulla. On väidetud, et laps tahab rinda imeda hoopis ema enesetunde parandamise eesmärgil: Rinnanibude ärritamine paneb kokku tõmbuma emakalihase ning see omakorda vähendab verekaotust sünnitusejärgselt.

Nii nagu on rinnapiim hea lapse tervisele vähendab see ka riski haigestuda emal nt. rinnavähki. Samuti peaks rinnaga imetamine aitama taastada naistel peale sünnitamist normaalkaalu, kuna rinnaga imetamine kulutab u. 500 kalorit päevas.

Vanemate meeleheaks on rinnapiim soodne, selle eest ei pea midagi maksma, vastupidiselt imikutoitudele, kus tuleb lisaks tasuda ka vajalike abivahendite eest (nt.lutipudel). Rinnapiim on olemas ükskõik millal ja kus lapsel kõht tühjaks läheb ning talle on vaja süüa anda.

Kuid arvatavasti kõige olulisemaks peavad emad psühholoogiliselt tugevat sidet oma lapsega. Rinnaga imetamine annab selleks suurepärase võimaluse. Imikule endale on füüsiline kontakt väga oluline, kuna see aitab neil tunda turvalisust ja soojust. Olles ema keha vastas, kuulevad lapsed ema rahustavaid südamelööke. Kontakt ema ja lapse keha vahel võib ka tõsta oksütotsiini taset ema kehas. Oksütotsiin on hormoon, mis tagab rinnapiima voolavuse imetamisel ja rahustab ema.

Kasutatud allikad: 

http://www.beebiweb.ee/?id=1297

http://www.womenshealth.gov/breastfeeding/why-breastfeeding-is-important/

http://www.nhs.uk/Planners/breastfeeding/Pages/breastfeeding-benefits.aspx

Lapse imetamise asendid

Lapse imetamine võib esialgu tunduda emale võõra ning ebamugavana, seepärast tulebki katsetada ja proovida, et leida endale ja lapsele- mõlemale sobiv asend.

4 põhiasendit: 

Laps on emal süles nii, et laps lamab külili, nägu, kõht ja põlved ema poole. Ema hoiab last hellalt oma käe peal nii, et lapse pea toetub ema käe küünarõndlale. Selle sama käe käevars toetab lapse kaela, selga ja istmikku.

Emal on hea last oma ligi hoida ning tema keha toetada.

Asendi mugavamaks muutmiseks võiks ema istuda käetoega toolil/diivanil või voodis, kus padjad on talle käe all toeks. Samuti võib asetada padja ka ema sülle.

Lapse nõrkade kaelalihaste tõttu võib olla keeruline suunata lapse suud rinnanibuni. Sel juhul on parem proovida seda asendit siis, kui lapsel on parem peahoid ( u.1-kuusena).

Asend võib osutuda ebamugavaks ka keisrilõikega sünnitanud naistele, kuna laps valmistab süles lamades kõhule survet.

Laps on ema süles külili nii, et imiku rind ja kõht on ema poole.

See asend erineb esimesest selle poolest, et käed on vastupidises asendis: 

Kui imetada vasakust rinnast  (nagu pildil) siis parem käsi ja käsivars hoiavad last ning toetavad tema keha. Vasaku käega saab ema toetada oma rinda.

Selle asendi eripäraks on see, et laps on asetatud ema käe alla (samal poolel, millega imetatakse) nagu  nt. käekott.

Laps on näoga ema poole. Lapse nina ja ema rinnanibu peaksid olema samal tasemel. 

Lapse jalad on suunatud ema selja taha.

Ema toetab käega lapse pead, kaela ja õlga.

Asendi mugavamaks muutmiseks võib ema toetada oma kätt padja peale.

Tuleb jälgida, et laps ei ole liiga vastu rinda surutud.

See asend on mugavam eriti keisrilõikega sünnitanud naistele ning kaksikute imetamisel. Samuti ka suurte rindadega naistele, kuna asend võimaldab emal näha hästi last ja rinda.

See asend võimaldab emal samal ajal lamada külili voodis. 

Laps on asetatud külili, näoga ema poole.

Lapsepead tuleks käega toetada.

Laps ei tohiks pingutada, et rinnanibu kätte saada. Kui laps tahab olla kõrgemal ja lähemal rinnale, siis võib tema pea alla asetada väikese padja.
Ema saab oma rinda käega alt toetada, nii et lapsel oleks mugavam.

Samuti peaks ema selg olema toetatud patjadega.
Et hoida ema selga ja puusi ühel joonel, asetada padi
pea ja õlgade alla ning üks ka põlvede vahele.

Kasutatud allikad: 
http://www.allbreastpumps.com/wp-content/uploads/2010/10/breastfeeding-positions.jpg
http://www.babycenter.com/0_positions-and-tips-for-making-breastfeeding-work_8784.bc

http://pregnancy.about.com/od/breastfeedinginfo/ss/breastpositions.htm

Infovoldikud: Imiku ja väikelapse vannitamine ja hügieeniline ülehõõrumine

Kahjuks seekord ei olnud mul endal võimalik pilte teha.

Vastsündinu sülle võtmine ja süles hoidmine

Lapse hoidmine oma keha läheduses on üks esimesi samme emotsionaalse kontakti loomisel.

Lapse sülle võtmisel peavad liigutused olema sujuvad ning õrnad. Vältida järske, äkilisi liigutusi, eriti raputamist, mis võib lõppeda nn. "raputatud lapse sündroomiga", mis omakorda võib põhjustada pimedust, ajukahjustusi, ka isegi surma.

Süles hoidmisel on mitmeid viise, kuid alati tuleb jälgida, eriti vastsündinute puhul, kes oma pead ei oska ise hoida, et ükskõik kuidas sa last süles hoiad, tema pea peab alati toetatud olema.

Erinevad võimalused:

Asend: Lapse pea toetub küünarnuki kõverdusele, sama käe peopesaga hoida lapse tuharast, teise käega toetada.

Paljudele lastele meeldib selles asendis magada. Kui ta on aga ärkvel on emal hea lapsega rääkida ning teda vaadata. Sama asend on levinud ka rinnaga imetamisel.

Asend: Laps rinnuli sinu ühel käevarrel, teise käega hoida ja toetada selga. Tuleb olla ettevaatlik!


(Vabandan, pildil on nuku pea alla vajunud.)

Sama asendit võib proovida ka oma süle peal.

See asend on puhitusega lastele eriti mõnus.

Asend: Laps istub ja toetub sinu puusaluu peal, näoga väljapoole. Sama külje käsi panna ümber lapse vöökoha.

NB! Seda asendit on võimalik kasutada ainult siis kui lapsel on hea pea ja kaela hoid!

Lapsel on selles asendis hea ringi vaadata, ning hoidjal jääb üks käsi vabaks.

Asend: Laps pooleldi üle õla. Sama külje käsi hoiab lapse tuharast, teine käsi toetab lapse selga või kaela.


Selles asendis meeldib lastele magada, sest nii tunnevad nad ema hingamist ning südamelööke- rahustav!

Asend: Laps istub käevarre peal, tema selg on toetatud vastu sinu keha. Teise käega hoida ja toetada rinnust.


Selles asendis on lapsel võimalik ringi vaadata ja näha, mis toimub.

Asend: Süleshoidja on poolistuli, põlved kõverdatud. Laps on näoga hoidja poole, pea põlvedele toetatud, jalad kõhul.


Seesugune asend tagab maksimaalse tähelepanu ning suhtluse lapse ja vanema vahel.

Samuti saavad hoidja käed puhata.




Hoidja käed jäävad vabaks ka lapse rihmade või rätiga kandmisel. Osad lapsed on rahul kui nad on koguaeg vanema keha vastas. Tuleb olla ettevaatlik, et last sellega ära ei hellita!

Soovitan vanematel proovida erinevaid süleshoidmise viise, et leida oma lapse lemmik! :)


Kasutatud allikad:

http://www.babyworld.co.uk/information/baby/holding_baby.asp
http://www.parenting.com/article/how-to-hold-a-baby
http://pregnancy.about.com/od/newbornbabies/ss/howtoholdbaby.htm

• 
  

Imiku ja väikelapse naha puhtuse eest hoolitsemine

Lugedes järgnevat artiklit: https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/37567/beebi-nahale-on-parim-puhas-vesi, nõustusin enamjaolt  artiklis öelduga.

Artikkel juhib tähelepanu lapse naha eest hoolitsemisele.
Peamine abivahend selleks on puhas vesi. Peale vee, ei olegi enamasti palju teisi tooteid tarvis kasutada. Piisab õlist (mis lisatakse vanniveele, kui lapse nahk on kuiv), salvest mähkmepiirkonnale ning naba puhastusvahendist.

Parem on kasutada üldse mitte mingisugust kosmeetikat lapse nahal. Kui mähkmepiirkond on kuiv ja puhas, ei ole mähkmepunetust, pole tarvis midagi sinna peale panna. Aga kui nahk on ikkagi probleemne, siis pigem otsustada apteegiravi kasuks.

Lapse pesemisel on soovitatav kasutada neutraalse pH-ga pesuvahendit, mis ei sisalda lõhna- ega lisaaineid- eesmärgiks on hoida loomulikku mikrofloorat.

Igapäevaselt saab nahaprobleeme vältida valides lapsele nahasõbralikke puuvillasest materjalist riideid, mis kui paitaksid beebi nahka.

Toon välja mõned punktid, millele artikkel minu tähelepanu veel pööras:

• Kui vannitamisel kasutada õli, siis hiljem mitte kreemi peale määrida.
• Vannitada ainult paar korda nädalas, sest tihe pesemine kareda veega võib nahale kahju teha.
• Puudrit mitte kasutada, sest see ei lase nahal hingata. 
• Kasulik oleks teha korra päevas mähkmevaba tuulutus.
• Külma ilma kaitseks määrida õue minnes lapse põskedele ja lõuaotsale neutraalsemat rasvast kreemi.

Imiku ja väikelapse riietamine

Analüüsin antud videos tehtavaid vigu.

http://www.hullumaja.com/?i=116203&pg=main

Isa üritab last riietada nii diivani kaldus pinna peal kui ka oma süles. Riietamiseks on vaja tavalist tasast pehmemapoolset pinda, et lapsele oleks mugav läheneda ning et ka temal endal oleks hea olla.

Isa väntsutab last päris palju.Arvatavasti üritab leevendada lapse nuttu. Tõhusam variant oleks lapsega samal ajal rääkida, nalja teha, temaga mängida või isegi laulda, et ta ei keskenduks nii palju ebamugavustundele, mis tekib riietamisel.

Videos tõmbab isa suhteliselt rohmakalt lapselt pluusi seljast, veel jõuga üle pea. Soovituslik on soetada piisavalt suure peaavaga riideid, et nende selga panek ja ära võtmine käiks ladusamalt.

Lapse kasvamine

Tavalisemad füüsilise arengu näitajad on pikkus ja kehamass. Lapse mõõtmis- ja kaalumistulemuste alusel saab hinnata, kas lapse kehaline areng on eakohane. 



Seekord kasutan pikkuse ja kehamassi hindamiseks kasvukõveraid, aluseks on Kadri Paali koostatud ,,Lapse antropomeetria".

Pikkus ja kaal on vanusele vastavad sel juhul, kui need jäävad kasvukõveral 3-97 protsentiili vahele, mis tähendab, et nende kasvukõver on sarnane 95% samasooliste laste kasvukõveratega.


Kolme lapse mõõtmis- ja kaalumistulemused märkisin kasvukõverikele:

Delisa     Vanus: 2 aastat 3 kuud
                Pikkus: 90 cm
                Kaal: 12,5 kg

Kasvukõverikult nähtub, et pikkus 90 cm on vastavale eale täiesti paras, kuid kaal 12,5 kg viitab veidi alakaalulisusele. See ei pruugi aga ilmtingimata viidata mõnele arenguhäirele või haigusele. Laps on täiesti terve. Mina nimetaksin seda individuaalseks iseärasuseks.

Harri   Vanus: 3 aastat 4 kuud                                           Ranno  Vanus: 6 aastat 3 kuud
            Pikkus: 102 cm                                                                   Pikkus: 122 cm

            Kaal: 15 kg                                                                         Kaal: 22,5 kg

Kasvukõverikult on näha, et mõlema poisi pikkus ja kaal on täiesti normaalkasvu piires.

Lapse motoorne areng

Motoorse arengu käigus tuleb lapsel saavutada oskuslik kontroll oma keha üle.


Oluline on lapsega mängida, sest see arendab ja soodustab motoorset arengut.
Motoorika tähtsus seisneb sellest, et see on stimulaatoriks vaimsele arengule.

Sündides:

• 2 nädalat looteasendis, põlved vastu kõhtu
• selili olles hoiab laps pead küljel ( refleks lämbumise vastu)
• 4. nädalal hakkab jalgu sirutama
• ei tõsta pead
• reageerib ootamatule helile, ereda valguse korral suleb silmad (refleksid)

1.-3. kuu:

• keerab pead vaatamiseks(pea liigutustel tähtis roll seljaliigutuste arenemisel,
  nt. kui laps selili asendis pöörab pead, siis viib see arenguliselt külili pööramisele)
  
• alaselg nõrk, tuleb istuvas asendis tema kaela ja selga toetada
• võtab kinni asjadest, mis talle kätte pannakse
• põtkimisliigutused jalgadega

4.-6. kuu: 

• pöörab külili, keerab kõhuli asendist selili
• jalgade ja kätega siputamine
• selili olles mängib oma jalgadega
• tõstab pead
• kõhuli olles lükkab end sirgetele kätele
• istu toe abil, tõuseb ise istukile

7.-9. kuu:

• hakkab roomama
• istub ilma toeta
• haarab esemeid, kukutab neid maha

10.-12. kuu:

• seisab toe najal
• kõnnib käest kinni hoides
• istub tahtlikult ja sirge seljaga
• kummardub
• osutab esemetele

13.-15. kuu:

• hakatakse kõndima
• ronib treppidel
• põlvitab ise
• asetab esemeid täpselt
• pöörab raamatu lehekülgi
• pea läheb kuklasse viimase lonksu joomisel

16.-18. kuu: 

• koordineeritud kõnnak
• laps jookseb ettevaatlikult
• kukutakse tihti
• sulghüpped (hüppab koos jalgadega)
• viskab palli
• püüe iseseisvalt süüa
• kannab ja embab mänguasju
• ebaselged joonistused

2.aasta: 

• jookseb ja kükitab kindlalt
• jalaga palli löömine
• kõnnib treppidest iseseisvalt
• oskab ise lihtsamaid riideid selga panna

3.aasta: 

• oskab seista ja hüpata ühel jalal
• mahahüpped (nt. trepiastmelt)
• hoota kauguse hüppamine
• oskab sõita kolmerattalise jalgrattaga
• meeldib ronimine
• suudab kõndida ringjoonel
• oskab ise jalanõusid jalga ja nööpe kinni panna

Kasutatud allikad:

http://www.tai.ee/failid/Lapse_ryhi_kujundamine_est_2009.pdf



http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:ad-9HruyAtAJ:dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14236/lhike_levaade_lapse_motoorika_arengust.html+motoorne+areng&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=opera


http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:jw4mUPcX_l8J:www.hipsik.ee/%3Fp%3D218+motoorne+areng&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=opera

• 
  

Psühhosotsiaalne areng

Psühhosotsiaalse arengu all mõistetakse lapse sotsiaalset ehk ka emotsionaalset arengut- kuidas areneb välja tema isiksus ning millised on tema suhted erinevatel tasanditel.

Psühhosotsiaalse arenguteooria looja on Erik Erikson. Tema teooria kohaselt toimub psühhosotsiaalne areng kaheksa astme kaupa, kus lapsel tuleb igas etapis lahendada mingisugune sotsiaalne konflikt. Progress läbi iga faasi sõltub osaliselt sellest, kui hästi eelmistes faasides läinud on.

Psühhosotsiaalse arengu etapid:

1) Vanus: sünnist- 1-aastane
    Etapp: Lootus
    Sotsiaalne konflikt: Usaldus või usaldamatus?



(Usaldus tekib turvatundest, mille loovad vanemad lapse vajadusi rahuldades ja teda hellitades.Vastupidisel korral võib laps tunda hirmu- umbusaldus.)


2) Vanus: 1-3-aastane
    Etapp: Tahe
    Sotsiaalne konflikt: Autonoomia või kahtlemine ja häbi?
 
    Laps on õppinud ringi liikuma, oma keha vastavalt kasutama ja hakkab nüüd ümbrust avastama. Kui laps on õppinud varasemalt vanemaid usaldama, siis tegutseb ta nende toel. Just vanemate toetus on lapsele sel etapil väga oluline. Kui last karistatakse tahtmatute pahanduste korral, siis võivad lapses tekkida toimetuleku kahtlused. Laps võib endas kahtlema hakata ka siis, kui vanemad ei kiida teda õnnestumistes. Näiteks kui laps õpib ära iseseisvalt lusikaga söömise või potil käimise, tuleb vanematel teda kiita, et laps tunneks endas iseseisvust, oskust väikeseid probleeme lahendada.  Vanematel tuleb ergutada lapsi uusi (ohutuid) asju avastama ja ülesandeid lahendama( loomade tundmine piltidelt, palli viskamine/püüdmine,  laulmine/tantsimine jne.) Tihti võivad aga vanemad kartuses piirata oma laste avastamisvabadust, mistõttu võib lapselt tekkida kahtlus, hirm, vastumeelsus uute väljakutsete ees. Ettevaatlik tuleks olla ka sellega, et vanemad ei nõuaks palju varakult. Kui vanemad eeldavad, et laps võiks nüüd lugema hakata, kuid ta ei saa ülesandega veel hakkama, siis tekib temas häbi suutmatuse pärast. Selles vanuses võivad ilmuda ka juba esimesed huvid (muusika kuulamine, üritatakse kaasa laulda, tantsida, õues mängimine), millede avaldumisel tuleks kasuks, kui vanemad paneksid rõhku huvide arenemise soodustamisele.


3) Vanus: 4-5-aastane
    Etapp: Eesmärk
    Sotsiaalne konflikt: Initsiatiiv(algatuslikkus) või süü)?

(Algatusvõime areneb, kui vanemad vastavad lapse küsimustele ja toetavad teda eksperimenteerides. Süütunne võib tekkida sellest, kui vanemad peavad lapse tegemisi või küsimusi rumalateks.)


4) Vanus: 6-11-aastane
    Etapp: Pädevus
    Sotsiaalne konflikt: Edukus või alaväärsus?

(Esimesed kooliaastad. Õpetajad olulised. Töökus ja ettevõtlikus areneb lastes, kui vanemad julgustavad teda tegemisi lõpuni viima, kiidavad teda. Alaväärsustunne võib ilmneda kui lapse tehtust ei peeta lugu ning teda koheldakse kui tüütajat. Laps ei suuda sel juhul vaimset tegevust nautida ega sellest rahuldust leida.)


5) Vanus: 12-18-aastane ehk varajane noorukiiga
    Etapp: Truudus
    Sotsiaalne konflikt: Identsus või rolliähmasus?


(Kahtlused. Põhiliselt: Kes ma olen? Kui nooruk suudab elu rollid üheks tervikuks siduda- ego-identiteet, kuid kui ei oska ühendada siis on tema identsus ähmane.)


6) Vanus: 19-40-aastane
    Etapp: Armastus
    Sotsiaalne konflikt: Intiimsus või isolatsioon?


(Etapp läbitakse edukalt kui nooruk loob lähedase sideme teise inimesega, kui seda ei suudeta luua, võib areneda tugev üksindus- ja isoleeritustunne.)


7) Vanus: 40-65-aastane
    Etapp: Hoolitsus
    Sotsiaalne konflikt: Generatiivsus või stagnatsioon?


( Laste kasvatamine ning laiemad ettevõtmised, mis mõjutavad järgmist põlvkonda. Kes selliseid tegevusi ei leia, liiguvad endasse sulgumise poole- stagnatsioon.)


8) Vanus: 65-...
    Etapp: Elutarkus
    Sotsiaalne konflikt: Integraalsus(terviklikkus) või meeleheide?


(Kui elatud elule tagasi vaadata, siis kas elul on olnud tähendus või kogu elu on elatud valesti?)




Kasutatud allikad: 


http://en.wikipedia.org/wiki/Erikson's_stages_of_psychosocial_development


http://et.wikipedia.org/wiki/Erik_Erikson


http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:4Nd0qHRdz_IJ:eller.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Inimese%2520areng2.doc+ps%C3%BChhosotsiaalne+areng&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShopTfiMWXYDxsL3W87hDqPVEKekiZebC0YT2Lc6Lf0AC9P0gWuqBW0R1KNxRQ4jO5JIFpNVTadkJBvIUrI5I0iEbSsa2UKcQuY8p1OYSicbMrl2w8LwZS8F776ljKxeUk6DYnw&sig=AHIEtbS3n4IAlu4AG6kKHeS4W1ceLt4rXA