Rinnaga toitmine on kõige loomulikum imiku toitmise viis, kuid tänaseks päevaks on välja töötatud ka spetsiaalsed imikutoidud, mis vajadusel võiksid olla asenduseks naturaalsele rinnapiimale. Sellest hoolimata on teadusuuringutega tõestatud on rinnapiim on lapsele kõige tervislikum toit.
Varajast rinnapiima, mis valmib raseduse ajal ning vahetult peale sünnitamist, nimetatakse ternespiimaks. Ternespiim on tihke kollane vedelik (piim), mis on väga valgu ja antikehade rikas. Piimast saadavad antikehad on esimeseks abivahendiks võitlemaks nakkuste/haiguste vastu ning loomaks lapsele tugevat immuunsüsteemi. Kuigi laps saab igal imetamisel ainult väikese koguse ternespiima, on see kogus sobiv (lapse kõht suudab seda mahutada).
Ternespiim muutub 3-5 päeva pärast sündi nn. vedelamaks "valmis piimaks", milles sisaldub parajalt rasvu, suhkruid, vett ning valke, et aidata lapsel kasvada. See näitab, et loomulik rinnapiim muutub koostiselt vastavalt lapse organismi vajadusele.
Tavaliselt on imikutoitudes olevad valgud saadud lehmapiimast ning lapsel kulub esialgu aega, et harjuda nende valkude seedimisega. Seega on ema rinnapiim paremini seeditav. Rinnapiimaga toitmine vähendab tõenäosust kõhulahtisuse, kõhukinnisuse ja oksendamise esinemiseks.
Rinnapiimas olevad rakud, hormoonid ja antikehad kaitsevad last haiguste eest. Rinnaga toidetavad lapsed haigestuvad vähem kõrvahaigustesse, põevad vähem ka kopsupõletikku ning imikute suhkruhaigust.
Lapse kehatemperatuuri langemise vastu võib rinnapiim aidata, kuna see on täpselt õige temperatuuriga (sobib lapse kehaga).
Mõlemale osapoolele on parem kui esimene imetamine toimub kohe pärast sündi. Laps saab kätte vajalikud toitained ning antikehad, et välismaailmas toime tulla. On väidetud, et laps tahab rinda imeda hoopis ema enesetunde parandamise eesmärgil: Rinnanibude ärritamine paneb kokku tõmbuma emakalihase ning see omakorda vähendab verekaotust sünnitusejärgselt.
Nii nagu on rinnapiim hea lapse tervisele vähendab see ka riski haigestuda emal nt. rinnavähki. Samuti peaks rinnaga imetamine aitama taastada naistel peale sünnitamist normaalkaalu, kuna rinnaga imetamine kulutab u. 500 kalorit päevas.
Vanemate meeleheaks on rinnapiim soodne, selle eest ei pea midagi maksma, vastupidiselt imikutoitudele, kus tuleb lisaks tasuda ka vajalike abivahendite eest (nt.lutipudel). Rinnapiim on olemas ükskõik millal ja kus lapsel kõht tühjaks läheb ning talle on vaja süüa anda.
Kuid arvatavasti kõige olulisemaks peavad emad psühholoogiliselt tugevat sidet oma lapsega. Rinnaga imetamine annab selleks suurepärase võimaluse. Imikule endale on füüsiline kontakt väga oluline, kuna see aitab neil tunda turvalisust ja soojust. Olles ema keha vastas, kuulevad lapsed ema rahustavaid südamelööke. Kontakt ema ja lapse keha vahel võib ka tõsta oksütotsiini taset ema kehas. Oksütotsiin on hormoon, mis tagab rinnapiima voolavuse imetamisel ja rahustab ema.
Kasutatud allikad:
http://www.beebiweb.ee/?id=1297
http://www.womenshealth.gov/breastfeeding/why-breastfeeding-is-important/
http://www.nhs.uk/Planners/breastfeeding/Pages/breastfeeding-benefits.aspx
Aitäh huvitava töö eest! Mulle meeldib, et oled olulised aspektid punaseks värvinud.
ReplyDeleteNB! Jaanuari lõpu seisuga esitan ära protokolli kursusel osalenud üliõpilaste tulemustega. Selle ajani on võimalik veel esitamata tõid esitada ja saada kursus arvestatud.